teisipäev, 26. aprill 2016

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid


Jagamismajandust võiks pidada hetkel üheks suurema kasvupotentsiaaliga majandusharuks. Eredamaid näiteid teame ilmselt kõik -UBER - maailma suurim taksofirma kellel pole ühtegi taksot, AirBnB – maailma suurim hotellifirma kellel pole ühtegi tuba ja seda rida võib jätkata.
Uberi tulek eestisse tekitas meie riigikoguliikmete sõnavarasse termini – jagamismajandus ning esimene pääsuke nö Uberi seadus e. ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu istub riigikogu arvutites ning ootab järjekordset lugemist.

Haridus oma olemuselt on jagamine sestap on ka õppe füüsilised väljundid (õpiobjektid) olnud pikalt tarbijale vähemal või rohkemal määral olnud kättesaadavad läbi erinevate repositooriumite. Sarnast  buumi nagu taksonduses või hotellimajanduses pole aga toimunud. Tähele tuleks panna ning õppust võtta aga haridusmudeli uuendustest elik MOOC’idest (https://www.quora.com/What-are-some-websites-similar-to-Coursera)

Eesti haridus(tehnoloogia) on eemalt vaadates väga tehnoloogia keskne. Rakendatakse julgelt erinevaid (tasuta) tarkvaralisi lahendusi, koostatakse sisupakette ja omavahelises jutuajamises lendlevad spetsiifilised terminid SCORM ja Xapi nagu kevadised sinitihased oksalt oksale. Teisalt osaletakse erinevatel projektikirjutamise meistrivõistlustel mille tulemuseks saadakse järjekordne riistvara mille kasutamise efektiivsus on madal sest valdavalt puudub kasutusoskus , tahtmine või on seadmete ristkasutus piiritletud vaid ühe kaubamärgiga. Kuid kõik see ei ole avitanud kaasa õppematerjalide levitamisele/jagamisele.

Lahendamaks probleemi mis on seotud jagamisega, tuleks õpetajatel mõista, et kõik see tehnoloogia ja koostatud materjalid on „surnud“ kui seda ei puuduta/tutvusta tõeline maasool e Õpetaja.

Mõeldes oma tänastele väljakutsetele siis vajan oma tegevuste toetamiseks õppematerjale mis on seotud äriprotsessi juhtide arendamisega ning selleks on vaja käsitleda teemasid nagu äristrateegia, operatsioonide juhtimine, protsesside modelleerimine, riskijuhtimine. Programmi kokkupanemiseks uurisin mõnda jaotusmaterjalides toodud repositooriumi.

HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorium

Miinused – Materjalid nõrgad ja lao ülesehitus ei võimalda materjaliga koheselt tutvuda. Lingid materjalide asukohtadele õpisüsteemides ei ole kontrollitud ja sestap ka tihti katki. Puudub igasugune tagasiside õppematerjali kvaliteedi kohta  (klient või keskne hindaja)
Positiivne – Materjale on meeletu kogus. 
Arenguvõimalus – Kõik HITSA toetatud õppematerjalid peaksid olema avalikult kättesaadavad

Tartu Ülikooli repositoorium

Miinused –
Mõned materjalid kaitstud ning puudub võimalus end lugejaks registreerida. Puudub vimalus mõistlikult materjale filtreerida
Positiivne –
Meeletu kogu materjale
Õpiobjekte on võimalik vaadelda kohselt ka süsteemis

coursera.org

Positiivne- terviklikud lahendused, võimalus (osta) kursuse läbimist tõendav tunnistus. Tehnilised väga kõrgel tasemel tehtud.

Kokkuvõte


Eesti õppematerjalide positiivseks küljeks tuleb lugeda nende head keelekasutust ja laia teemade valikut. Sisuliselt leiab iga õpetaja endale sobivad tükid millest siis endale vajalik õpik kokku „keevitada“ Puuduseks tuleb nende nõrka pakendamist ja müügipotentsiaali sh personaliseeritust/seostamist suurepärase õpetajaga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tänan, Sinuu arvamus läheb mulle korda