Jagamismajandust võiks pidada hetkel üheks suurema
kasvupotentsiaaliga majandusharuks. Eredamaid näiteid teame ilmselt kõik -UBER
- maailma suurim taksofirma kellel pole ühtegi taksot, AirBnB – maailma suurim
hotellifirma kellel pole ühtegi tuba ja seda rida võib jätkata.
Uberi tulek eestisse tekitas meie riigikoguliikmete
sõnavarasse termini – jagamismajandus ning esimene pääsuke nö Uberi seadus e. ühistranspordiseaduse
muutmise eelnõu istub riigikogu arvutites ning ootab järjekordset lugemist.
Haridus oma olemuselt on jagamine sestap on ka õppe
füüsilised väljundid (õpiobjektid) olnud pikalt tarbijale vähemal või rohkemal
määral olnud kättesaadavad läbi erinevate repositooriumite. Sarnast buumi nagu taksonduses või hotellimajanduses pole
aga toimunud. Tähele tuleks panna ning õppust võtta aga
haridusmudeli uuendustest elik MOOC’idest (https://www.quora.com/What-are-some-websites-similar-to-Coursera)
Eesti haridus(tehnoloogia) on eemalt vaadates väga tehnoloogia
keskne. Rakendatakse julgelt erinevaid (tasuta) tarkvaralisi lahendusi, koostatakse
sisupakette ja omavahelises jutuajamises lendlevad spetsiifilised terminid SCORM
ja Xapi nagu kevadised sinitihased oksalt oksale. Teisalt osaletakse erinevatel
projektikirjutamise meistrivõistlustel mille tulemuseks saadakse järjekordne
riistvara mille kasutamise efektiivsus on madal sest valdavalt puudub kasutusoskus , tahtmine või on seadmete ristkasutus piiritletud vaid ühe kaubamärgiga. Kuid
kõik see ei ole avitanud kaasa õppematerjalide levitamisele/jagamisele.
Lahendamaks probleemi mis on seotud jagamisega, tuleks
õpetajatel mõista, et kõik see tehnoloogia ja koostatud materjalid on „surnud“
kui seda ei puuduta/tutvusta tõeline maasool e Õpetaja.
Mõeldes oma tänastele väljakutsetele siis vajan oma
tegevuste toetamiseks õppematerjale mis on seotud äriprotsessi juhtide
arendamisega ning selleks on vaja käsitleda teemasid nagu äristrateegia,
operatsioonide juhtimine, protsesside modelleerimine, riskijuhtimine. Programmi
kokkupanemiseks uurisin mõnda jaotusmaterjalides toodud repositooriumi.
HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorium
Miinused – Materjalid nõrgad ja lao ülesehitus ei võimalda
materjaliga koheselt tutvuda. Lingid materjalide asukohtadele õpisüsteemides ei
ole kontrollitud ja sestap ka tihti katki. Puudub igasugune tagasiside
õppematerjali kvaliteedi kohta (klient
või keskne hindaja)
Positiivne – Materjale on meeletu kogus.
Arenguvõimalus – Kõik HITSA toetatud õppematerjalid peaksid
olema avalikult kättesaadavad
Tartu Ülikooli repositoorium
Miinused –
Mõned materjalid kaitstud ning puudub võimalus end lugejaks
registreerida. Puudub vimalus mõistlikult materjale filtreerida
Positiivne –
Meeletu kogu materjale
Õpiobjekte on võimalik vaadelda kohselt ka süsteemis
coursera.org
Positiivne- terviklikud lahendused, võimalus (osta) kursuse
läbimist tõendav tunnistus. Tehnilised väga kõrgel tasemel tehtud.
Kokkuvõte
Eesti õppematerjalide positiivseks küljeks tuleb lugeda
nende head keelekasutust ja laia teemade valikut. Sisuliselt leiab iga õpetaja endale
sobivad tükid millest siis endale vajalik õpik kokku „keevitada“ Puuduseks tuleb nende
nõrka pakendamist ja müügipotentsiaali sh personaliseeritust/seostamist suurepärase
õpetajaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan, Sinuu arvamus läheb mulle korda