reede, 29. aprill 2016

Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga



Sotsiaalse konstruktivismi idee pärineb Bergerilt ja Luckmannit (1971) kes sõnastasid, et  reaalus on personaalne ning meie ühine reaalsus kujuneb erinevates sotsiaalsetes protsessides toimuva  teadmiste vahetuste teel.

Seda teadmiste vahetust võib käsitleda õppimisena.

Sotsiaalkonstruktsionistlikku õpikäsitlust dekonstrueerides leiame,  et õppimise lähtealuseks on sarnaste teadmistega inimeste koostegemine mida suunab pädev juhendamine.

Seega on sellise õppekäsitluse olulised elemendid:
  •  Personaalne teadmine
  • Koostegemine
  •  Juhendamine

Lähtuvalt ülaltoodud printsiipidest vaatlesin õpistsenaariumit „Peremajandus CreativeClassroom projekt“

Pealkirja vaadates võiks eeldada, et tegemist on väga tugevalt sotsiaalkonstruktsionistlikku õpikäsitlust toetava õpistsenaariumiga milles on palju grupitöid ning luuakse uut teadmust.

Uurimisküsimused

  1. Kas tunni tegevused on planeeritud lähtuvalt sotsiaalkonstruktsionistlikkust õpikäsitlusest ?
  2. Milline on juhendamise osakaalud kogu ajast?
  3. Grupid ja nende moodustamine

Tegutsemine grupis vrs. individuaalne tegutsemine

Analüüsides õpilase personaalset tegutsemist( 28%) vrs (grupi)koostegutsemist( 72%) saame väita, et tunni ülesehitus ei toeta sotsiaalkonstruktsionistlikkust õpikäsitlust.so valdav osa tööst tehti ära personaalselt












Juhendamine

Koguajast 180 minutit kulus umbes 75 minutit tegevustele mis toimusid juhendamise all seega anti õpilastele piisavalt aega iseseisvalt tegeleda materjaliga ning leida sobivaid lahendusi

Grupid ja nende moodustamine

Õpetaja on loonud ühe grupi „klass“ ning jätnud kasutamata luua võimalus väiksemaid gruppe mis tõstaks oluliselt grupi kohesiivsuse taset ning võimaldaks rohkematel ideedel pinnale kerkida.

Juhendajaga koostöös teadmiste loomine

Kaasautorluse taksonoomia arvestab õpistsenaariumis õpilase ja õpetaja interaktsioone digitaalse materjaliga ning jaotab tasemed vastavalt seitsmeks. Kuna stsenaariumile on määratletud vastavad tasemed siis analüüsisin ka kaasautorluse taset.
Tasemeid on kokku kuus:

0. vaatamine (kuulamine, lugemine), ingl consuming (read, view, listen); 
1. märgendamine (annoteerimine, meeldimine), ingl annotating (like, tag, bookmark, comment); 
2. interaktsioon (enesekontrolli test), ingl interacting (select, drag-n-drop, enter the response, take self-test); 
3. esitamine (ülesande esitamine), ingl submitting (send response to teacher for feedback or assessment); 
4. laiendamine (materjali lisamine olemasolevale), ingl expanding (add videos, pages, files); 
5. remiksimine (materjalile uue tähenduse andmine), ingl remixing (change the content, replace some parts, add subtitles); 
6. loomine (uue materjali loomine), ingl creating (compose new content from scratch, re-use some pieces).

Andmete võrdluse tulemusena saab väita, et stsenaarium soodustab paljuski kõrgema taseme teadmise loomist


Lihtsustamaks mudelit liigendasin teadmiste loomise kolme kategooriasse
  • Esimene tase: 1-3
  • Keskmine tase: 4
  • Kõrgem tase 5-6

Andmete summeerimise tulemusena saame väita, et materjal keskendub madalama taseme teadmistele

Kokkuvõte

Vaadeldava stsenaariumi juures on tegemist nõrgalt sotsiaalkonstruktsionistlikkut  õpikäsitlust toetav stsenaariumiga. 

Andmed


Viited


teisipäev, 26. aprill 2016

Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Seekordses kodutöös vaatlesin hääde koolikaaslaste poolt loodud õppematerjali 2. kooliaste loomaaias.

Suurim üllataja oli koolielu.ee hindamismudel mille hindamise kriteeriumid ( esinevad mõningad puudujäägid, esineb palju puudusi, ei vasta üldse teema terviklikule käsitlusele) ei jätnud just palju võimalusi positiivseks lähenemiseks hindamisele.

Kuna mudelis puudus nö tagasiside võimalus siis püüan mõned kommentaarid lisada siia

Sisu


  • Teema terviklik käsitlus (E-õppematerjal omab sihtgrupi jaoks selget väärtust, on loogiliselt üles ehitatud ja liigendatud. Teemakäsitlus on terviklik, oluline on esile tõstetud ning meediaelemente (pildid, helid, videod) on lisatud sisu ja metoodikaga haakuvalt ning vajalikul määral.) - Arusaamatuks jääb mis osa peaks antud õppematerjal toetama lapse arengut või avardama tema maailmapilti
  • Õpijuhend (E-õppematerjal või selle Koolielu kirje sisaldab õpijuhendit, kus on välja toodud teema, seos õppekavaga, sihtgrupp, materjali tüüp ning metoodilised soovitused selle kasutamiseks, võimalusel materjali katsetamise tagasiside ja/või näited.)  - Puudub. Lühidalt on küll viidatud mida peab tegema , kuid sisuliselt see jätab vastamata heale õpijuhenid olulisele osadele vt näiteks siit 
  • Faktiline õigsus ( E-õppematerjal ei sisalda faktivigu, vaieldavate faktide puhul viidatakse algallikale.)  - Faktivead puuduvad.
  • Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine (E-õppematerjal on õpilase jaoks motiveeriv ning sisult eakohane. E-õppematerjal toetab õppija õpioskuste arendamist.) - Hetkel puudub mul võimalus seda testida sestap jäin keskmine hinne

Tehniline teostus


  • Struktuur ja liigendatus ( E-õppematerjal on selge, ühtlane ja ülevaatlik. Struktuur on kooskõlas õppematerjali vormi ja temaatikaga. Liigendatus on loogiline, toetab õppeprotsessis nii õppijat kui õpetajat.) - Struktuur on arusaamatu või siis sisuliselt see puudub. 
  • Materjali maht, vorming ja ühilduvus( E-õppematerjal on optimaalse mahuga ning kasutatav erinevate veebilehitsejate ja platvormidega. Kasutatud on enamlevinud vorminguid, või on lisatud info, kuidas antud formaati avada. Materjali avamine ei ole aeganõudev. Kui kasutamine eeldab spetsiaalset tarkvara, siis on lisatud juhend selle leidmiseks ja kasutamiseks.)  -  Materjal koostatud eritarkvaras mis ei vaja arvutisse installeerimist, küll aga tootja juures kasutajakonto loomist. Sisselogimiseks pakutakse mh ka FB ja Google kontot mis eeldab aga vähemalt kasutajalt vähemalt 13 talve nägemist. Samuti tasuks mõtiskleda keskkonna enda privaatsus poliitika sätete üle 
  • Keeleline korrektsus (Õppematerjal on keeleliselt korrektne.) -  Õppematerjal on keeleliselt korrektne
  • Kujundus ( E-õppematerjali kujundamisel on kasutatud ühtset stiili. Värvivalik toetab sisu. Tausta ja tekstivärv on kooskõlas, tekst on taustast hästi eristuv. Oluline on esile tõstetud. Meediaelemente on lisatud sobivas koguses. Lingid eristuvad selgelt ja ühtemoodi muust tekstist.) - Meedialemente on kasutatud väga vähe . Olemas ainult üks visutatud sisu ja mõned interaktiivsed küsimused. 
  • Tehniline korrektsus ( Ei esine tehnilisi vigu, kõik materjalid avanevad ja ei esine mittetöötavaid linke. Materjali igast osast on võimalik avalehele tagasi pöörduda.) - tekstis on ilmselt tahetud viidata videole , mis aga tööle ei hakanud
  • Autorlus ( (4 punkti) E-õppematerjali looja, loomise aasta või viimase muudatuse aeg ning viide autoriõigustele on esitatud selgelt. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud materjale, siis on ta kas eelnevalt autorilt luba küsinud, kasutab Creative Commonsi litsentsidega või vabas kasutuses (public domain) olevaid materjale ning viitab korrektselt.) Puudvad igasugused viited autoritele samamoodi puudub viide materjalides kasutatud Tallinna Loomaaia enda poolt koostatud kaarti
Link aruandele

Viide ülesandele

1. Viimane teema: õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet





Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid


Jagamismajandust võiks pidada hetkel üheks suurema kasvupotentsiaaliga majandusharuks. Eredamaid näiteid teame ilmselt kõik -UBER - maailma suurim taksofirma kellel pole ühtegi taksot, AirBnB – maailma suurim hotellifirma kellel pole ühtegi tuba ja seda rida võib jätkata.
Uberi tulek eestisse tekitas meie riigikoguliikmete sõnavarasse termini – jagamismajandus ning esimene pääsuke nö Uberi seadus e. ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu istub riigikogu arvutites ning ootab järjekordset lugemist.

Haridus oma olemuselt on jagamine sestap on ka õppe füüsilised väljundid (õpiobjektid) olnud pikalt tarbijale vähemal või rohkemal määral olnud kättesaadavad läbi erinevate repositooriumite. Sarnast  buumi nagu taksonduses või hotellimajanduses pole aga toimunud. Tähele tuleks panna ning õppust võtta aga haridusmudeli uuendustest elik MOOC’idest (https://www.quora.com/What-are-some-websites-similar-to-Coursera)

Eesti haridus(tehnoloogia) on eemalt vaadates väga tehnoloogia keskne. Rakendatakse julgelt erinevaid (tasuta) tarkvaralisi lahendusi, koostatakse sisupakette ja omavahelises jutuajamises lendlevad spetsiifilised terminid SCORM ja Xapi nagu kevadised sinitihased oksalt oksale. Teisalt osaletakse erinevatel projektikirjutamise meistrivõistlustel mille tulemuseks saadakse järjekordne riistvara mille kasutamise efektiivsus on madal sest valdavalt puudub kasutusoskus , tahtmine või on seadmete ristkasutus piiritletud vaid ühe kaubamärgiga. Kuid kõik see ei ole avitanud kaasa õppematerjalide levitamisele/jagamisele.

Lahendamaks probleemi mis on seotud jagamisega, tuleks õpetajatel mõista, et kõik see tehnoloogia ja koostatud materjalid on „surnud“ kui seda ei puuduta/tutvusta tõeline maasool e Õpetaja.

Mõeldes oma tänastele väljakutsetele siis vajan oma tegevuste toetamiseks õppematerjale mis on seotud äriprotsessi juhtide arendamisega ning selleks on vaja käsitleda teemasid nagu äristrateegia, operatsioonide juhtimine, protsesside modelleerimine, riskijuhtimine. Programmi kokkupanemiseks uurisin mõnda jaotusmaterjalides toodud repositooriumi.

HITSA Innovatsioonikeskuse repositoorium

Miinused – Materjalid nõrgad ja lao ülesehitus ei võimalda materjaliga koheselt tutvuda. Lingid materjalide asukohtadele õpisüsteemides ei ole kontrollitud ja sestap ka tihti katki. Puudub igasugune tagasiside õppematerjali kvaliteedi kohta  (klient või keskne hindaja)
Positiivne – Materjale on meeletu kogus. 
Arenguvõimalus – Kõik HITSA toetatud õppematerjalid peaksid olema avalikult kättesaadavad

Tartu Ülikooli repositoorium

Miinused –
Mõned materjalid kaitstud ning puudub võimalus end lugejaks registreerida. Puudub vimalus mõistlikult materjale filtreerida
Positiivne –
Meeletu kogu materjale
Õpiobjekte on võimalik vaadelda kohselt ka süsteemis

coursera.org

Positiivne- terviklikud lahendused, võimalus (osta) kursuse läbimist tõendav tunnistus. Tehnilised väga kõrgel tasemel tehtud.

Kokkuvõte


Eesti õppematerjalide positiivseks küljeks tuleb lugeda nende head keelekasutust ja laia teemade valikut. Sisuliselt leiab iga õpetaja endale sobivad tükid millest siis endale vajalik õpik kokku „keevitada“ Puuduseks tuleb nende nõrka pakendamist ja müügipotentsiaali sh personaliseeritust/seostamist suurepärase õpetajaga.

esmaspäev, 25. aprill 2016

õppematerjalide autoriõigus

Autoriõigusest teistmoodi……
„Kõik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda“ Sedamoodi on sõnastanud eesti juhtiv intellektuaalomandi professor Heiki Pisuke, ning sestap peaksime tundma ennast kõik oluliselt puudutatuna autoriõiguste rikkumisest aga…….inimestena oleme jaganud hulga oma pilte, tekste ja helisid mõtlemata suuresti kuidas seda edasi kasutatakse. Kasutanud naabri pilte , tekste ja helisid, neile vahest viidates kui tahame rõhutada oma mõtete haakuvust või peites viiteid soovides end näidata…….Miks me seda teeme?

Autoriõiguste organisatsioon mis on tänaseks saavutanud oma tugevuse ja sisulise monopoli pidas äsja maha väärika sünnipäeva „306 aastat vankumatult autorite eest“ Selle ajaga on nad end läänemaade ajalukku kirjutanud kui ainuvõimaliku tee autoriõiguste kaitsele.
Mõeldes noorema paleoliitikumi ajal sündinud koopamaalidele Altmiras, renessansi ajastu suurkujule Michelangelo Buonarroti polt loodud Marcus Aureliuse (1537 a)  ratsa monumendile  või Gilgameš  eeposele (27. sajand eKr ), mõistame, et võrreldes maailma kunstiajaloog on loodud autorikaitse süsteem väga noor ja puudutab vaid murdosa ja sestap tuleb hoolikalt hinnata selle süsteemi elujõulisust muutuvas maailmas.
Autorlust sellisena nagu me täna seda täna tunneme formuleerus tehnoloogilises arengus ning tipnes Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg’i poolt trükipressi (1439) leiutamisega See leiutis  võimaldas täisulikuseni lihvida ärimudeli mis tegi  väga väheste loojate töö suhteliselt kerge vaevaga paljudele kättesaadavaks. Ärimudel vaid täienes tehnoloogilise progressi tulemusena, kui leiutati fonograaf (1877) ja Camera obscura ( 18 saj) Autorikaitse süsteem sai oma esimese seaduse jõu kui , 1710 aastaks mil Briti trükitööliste lobi muutunud  nii oluliseks ja tugevaks, et kui kroon keeldus nende gildile andmast trükimonopoli asusid nad kaitsma autorite õigust oma tööle, teades suurepäraselt, et autorid peavad seda tulu jagama ( sisuliselt üleandma) trükitööstusega. Seega saame täna ütelda, et kõik sai alguse Briti parlamendist kes a andis välja autoriõiguste seaduse e. Statue of Anne. See liit oli sõlmitud justkui taevas, igaüks selles väärtusahelas omas kindlat funktsiooni, rolli, väärtust ja seeläbi oli garanteeritud ka sissetulek ning miski ei vääranud muretut tulevikku.
Parafraseerides tuntud ütelust „revolutsioon sööb oma lapsed“ sedamoodi oleme jõudnud tänaseks uue murrangu lävele.
Inimeste arvukuse plahvatusliku tõusuga ( 100 aastaga 1,5 miljardilt 6,1 miljardile) üldise haridustaseme tõusuga on inimeste hulk keda saaks nimetada autoriks kasvanud oluliselt. Esimeseks murranguks mis võimaldas täiesti uute ärimudelite tekke oli elektronarvuti leiutamine (1940) ning nende interneti (1969) ühendamine siis saame nö revolutsioonilise olukorra.
Tänase süsteemi alalhoidmiseks tehakse meeleheitlike pingutusi , arendades välja erinevaid litsentsi loogikaid , keskkondasid jms. Leian, et siinkohal tuleks korraks peatuda ja esitada endale olemuslik küsimus kas süsteem mis oli loodud toimima endises keskkonnas ( väheselt paljudele) toimib ka uues keskkonnas ( paljudelt paljudele). Elik kui enamus inimesi on seadust rikkunud siis mis on valesti?


kolmapäev, 20. aprill 2016

Situatiivne õppimine digitehnoloogiaga



Õppimist töökohal saab vast kõige paremini selgitada läbi situatiivsete ja kogemuslik õppe meetodite. Õppimiseks e. teadmiste tekkeks on olemas kõik olulised  elemendid.
Tegevused ei ole lahutatud kontekstist elik tehakse päristööd

  • Osalemine kultuurile omases praktikas – tegevused on piiritletud väga selges kultuurilises keskkonnas
  • Indiviidi osalemine sotsiaalise praktikates- igapäevaselt ümbritsevad töötajad teised töötajad
  • Olemas autentne probleem……



Alljärgnevas töös vaatlen üht probleemi käsitlust ühes asutuses.

Kontekst


Ettevõtte on kehtestanud reeglistiku kuidas tegevust X korraldada. Üheks oluliseks juhtimise funktsiooniks on kontrollimine nign paljud ettevõtted kasutavad selleks teatud tüüpi sisekontrolli meetodit e. siseaudit.

Siseaudit hindab tegevuste läbiviimist lähtuvalt nõuetest, kontrollib tekkinud tõendeid ja teeb oma otsuse – tegevused on nõuetekohased, tegevusi saab parendada, tegevused ei ole läbiviidud nõuetekohaselt ( mittevastavus).Mittevastavus ning selle elemendid kirjeldatakse. Tekkinud dokumenti saab käsitleda probleemõppe ülesandena.

Järgnevalt vaatlen kuidas on üht konkreetset mittevastavust lahendatud lähtuvalt uuriva õppimise mudelist

Uuriv õppimine (progressive inquiry)




Uurides mittevastavuse raportit lähtuvalt uuriva õppimise mudelist selgub, et loodud vorm ei võimalda uue teadmuse teket (innovatsiooni) see suunab kasutajad vaid vastama küsimusele kuidas taastada soovitud olukord.

Samas on olemas olulised elemendid probleem, kontekst ja töötav teooria seega arendades edasi vormi ja töökorraldust sh võtta kasutusele abistavaid tehnoloogilisi lahenduse näiteks MindMap ning täiendades osalejate teadmisi probleemi lahendamise metoodikate ( 5Why, SWOT, DMAIC jne ) kasutamisel on võimalk luua uut teadmist ning mis peamine ettevõtluse kontekstis uut väärtust.




Lisamaterjalid


  1. The challenge of effective workplace learning
  2. INTEGRATIIVNE ÕPPEKESKKOND – TÖÖKOHAL ÕPPIMISE PEDAGOOGILINE MUDEL  
  3. Over Fifty Problem Solving Strategies Explained
  4. Problem-Solving
  5. Juhtimisfunktsioonid



teisipäev, 19. aprill 2016

Käitumuslik õppimine digitehnoloogiaga


Käitu korralikult - ilmselt üks tuttavamaid lauseid mida oleme kuulnud ja ilmselt ka ise kasutanud oma igapäevases õppetöös või Harjutamine teeb meistriks . Need meie keeles igapäevaselt kasutatavad mõisted võtavad suurepäraselt kokku biheivioristliku õpikäsitluse oluliseks osa. Behave (ingl.k.) – käituma, hästi käituma. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt.

Reflekside kujundamine e drillimine - Käitud hästi saad ...... Iga lapsevanema kõige tavapärasem käitumismudel. Ilmselt tihtipeale ka ainu võimalik sest pea olematu teadvuse juures saame me mõjutada vaid stiimuleid ja reaktsioone.  



Lähtudes loengumaterjalidest siis keskenduvad drillprogrammid kolme tüüpi teadmiste treenimisele:
1. Deklaratiivne teadmine - faktid omandatakse kordamiste teel
2. reeglitel põhinev teadmine - reeglid tekitavad seosed mõistete vahel mis omakorda defineerib käitmise.
3. Protseduuriline teadmine - tegevuste kindel järjekord loob soovitud eesmärgi.

Vaatluse all olev programm keskendub deklaratiivse teadmsie arendamisele elik kokku tuleb viia looma hääl ja pilt



Programm on väikesemahuline ja ammendab end väga ruttu, kuid on oma ülesehituselt nagu drillprogrammi põhiteadmsietelt ülesehitatud

Omadused

1. Hea drillprogrammi tegevust käivitavaks ajendiks drillprogrammides on küsimus, vastus sellele võib olla kas õige või vale. 


Programmi lihtne visuaal ja õiged hääled välistavad igasuguse kahtepidise mõtlemise



2. Õige vastuse korral antakse positiivset tagasisidet, mis kinnistab seost küsimuse ja õige vastuse vahel.  Juhul, kui vastus on vale, tuleks anda negatiivset tagasisidet, mis pärsib edaspidi valesid vastuseid





Programmis antakse selge märgi ( punane rist , roheline OK) ja heliga märku kas vastus on õige või mitte 




esmaspäev, 18. aprill 2016

Emma

Emma kursuse analüüs
Ilmselt huvitab igat õpetajat palju tal on kuulajaid  - 66
Milline oli kursuse aktiivsus? – Nagu ikka ärkab valdav osa õppijaid alles viimasel päeval




Igat õppejõudu kes on vaeva näinud, et teha kursus huvitab kindlasti mis olid kõige populaarsemad teemad tema kursusel

Row Labels
Count of user
Sissejuhatus kursusesse
198
Sissejuhatus ja kursuse tutvustus
110
Introduction
106
Mapping your devices
92
Nutiseadmete kaardistus
64
Rakenduste valimine
50
Apps & Privacy
49
Rakendused ja privaatsus
42
comment
34
Browsing app stores
10
Pilveteenused
4
Installing applications
3
Getting ready for the course
3
Foto tegemine, töötlemine ja jagamine nutiseadmega
2
Mapping mobile devices
2
Kursuse lõpetamine
1
Nutiseadmete turvalisus
1
Rakenduse paigaldamine
1
(blank)
1
Kursuse õpikeskkonna sisse seadmine
1
2015-05-18T18:26:47.230087+02:00
1
Lili Kesa's personal blog
1

3. Ilmselt oli kursus 2 keelne ja mõlemad õppekeeled käituvad suhteliselt sarnaselt. Erinevus torkab silma , et ingliskeelne grupp keskendus kiiresti ülesande „Mapping your devices „tegemisele(66) Eestikeelne grupp samas jättis selle osa ( nutiseadmete kaardistus) valdavalt tegemata (1) Samas teemaga seotud ülesannet (unit) lugesid eestikeelsed õppijad enam. Sama erinevus praktilise ja teoreetilise osa vahel torkab silma ka õppetükkides (Apps & Privacy; Rakendused ja privaatsus)

Count of user
Column Labels
Row Labels
assignment
blog
comment
lesson
unit
(blank)
Grand Total
Sissejuhatus kursusesse
198
198
Sissejuhatus ja kursuse tutvustus
110
110
Introduction
48
58
106
Mapping your devices
66
26
92
Nutiseadmete kaardistus
1
63
64
Rakenduste valimine
50
50
Apps & Privacy
35
14
49
Rakendused ja privaatsus
42
42
comment
34
34
Browsing app stores
10
10
Pilveteenused
4
4
Installing applications
1
2
3
Getting ready for the course
1
2
3
Foto tegemine, töötlemine ja jagamine nutiseadmega
2
2
Mapping mobile devices
1
1
2
Kursuse lõpetamine
1
1
Nutiseadmete turvalisus
1
1
Rakenduse paigaldamine
1
1
(blank)
1
1
Kursuse õpikeskkonna sisse seadmine
1
1
2015-05-18T18:26:47.230087+02:00
1
1
Lili Kesa's personal blog
1
1
Grand Total
153
1
34
206
380
2
776