Sotsiaalse konstruktivismi idee pärineb Bergerilt ja Luckmannit (1971) kes sõnastasid, et reaalus on personaalne ning meie ühine reaalsus kujuneb erinevates sotsiaalsetes protsessides toimuva teadmiste vahetuste teel.
Seda teadmiste vahetust võib käsitleda õppimisena.
Sotsiaalkonstruktsionistlikku õpikäsitlust dekonstrueerides
leiame, et õppimise lähtealuseks on
sarnaste teadmistega inimeste koostegemine mida suunab pädev juhendamine.
Seega on sellise õppekäsitluse olulised elemendid:
- Personaalne teadmine
- Koostegemine
- Juhendamine
Lähtuvalt ülaltoodud printsiipidest vaatlesin õpistsenaariumit
„Peremajandus CreativeClassroom projekt“
Pealkirja vaadates võiks eeldada, et tegemist on väga
tugevalt sotsiaalkonstruktsionistlikku õpikäsitlust toetava õpistsenaariumiga
milles on palju grupitöid ning luuakse uut teadmust.
Uurimisküsimused
- Kas tunni tegevused on planeeritud lähtuvalt sotsiaalkonstruktsionistlikkust õpikäsitlusest ?
- Milline on juhendamise osakaalud kogu ajast?
- Grupid ja nende moodustamine
Tegutsemine grupis vrs. individuaalne tegutsemine
Juhendamine
Koguajast 180 minutit kulus umbes 75 minutit tegevustele mis
toimusid juhendamise all seega anti õpilastele piisavalt aega iseseisvalt
tegeleda materjaliga ning leida sobivaid lahendusi
Grupid ja nende moodustamine
Õpetaja on loonud ühe grupi „klass“ ning jätnud kasutamata
luua võimalus väiksemaid gruppe mis tõstaks oluliselt grupi kohesiivsuse taset ning
võimaldaks rohkematel ideedel pinnale kerkida.
Juhendajaga koostöös teadmiste loomine
Kaasautorluse taksonoomia arvestab õpistsenaariumis õpilase
ja õpetaja interaktsioone digitaalse materjaliga ning jaotab tasemed vastavalt
seitsmeks. Kuna stsenaariumile on määratletud vastavad tasemed siis analüüsisin
ka kaasautorluse taset.
Tasemeid on kokku kuus:
0. vaatamine (kuulamine, lugemine), ingl consuming (read, view, listen);
1. märgendamine (annoteerimine, meeldimine), ingl annotating (like, tag, bookmark, comment);
2. interaktsioon (enesekontrolli test), ingl interacting (select, drag-n-drop, enter the response, take self-test);
3. esitamine (ülesande esitamine), ingl submitting (send response to teacher for feedback or assessment);
4. laiendamine (materjali lisamine olemasolevale), ingl expanding (add videos, pages, files);
5. remiksimine (materjalile uue tähenduse andmine), ingl remixing (change the content, replace some parts, add subtitles);
6. loomine (uue materjali loomine), ingl creating (compose new content from scratch, re-use some pieces).
Andmete võrdluse tulemusena saab väita, et stsenaarium soodustab paljuski kõrgema taseme teadmise loomist
Andmete võrdluse tulemusena saab väita, et stsenaarium soodustab paljuski kõrgema taseme teadmise loomist
Lihtsustamaks mudelit liigendasin
teadmiste loomise kolme kategooriasse
- Esimene tase: 1-3
- Keskmine tase: 4
- Kõrgem tase 5-6
Andmete summeerimise tulemusena saame väita, et materjal keskendub madalama taseme teadmistele
Kokkuvõte
Vaadeldava stsenaariumi juures on tegemist nõrgalt sotsiaalkonstruktsionistlikkut
õpikäsitlust toetav stsenaariumiga.