reede, 29. aprill 2016

Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga



Sotsiaalse konstruktivismi idee pärineb Bergerilt ja Luckmannit (1971) kes sõnastasid, et  reaalus on personaalne ning meie ühine reaalsus kujuneb erinevates sotsiaalsetes protsessides toimuva  teadmiste vahetuste teel.

Seda teadmiste vahetust võib käsitleda õppimisena.

Sotsiaalkonstruktsionistlikku õpikäsitlust dekonstrueerides leiame,  et õppimise lähtealuseks on sarnaste teadmistega inimeste koostegemine mida suunab pädev juhendamine.

Seega on sellise õppekäsitluse olulised elemendid:
  •  Personaalne teadmine
  • Koostegemine
  •  Juhendamine

Lähtuvalt ülaltoodud printsiipidest vaatlesin õpistsenaariumit „Peremajandus CreativeClassroom projekt“

Pealkirja vaadates võiks eeldada, et tegemist on väga tugevalt sotsiaalkonstruktsionistlikku õpikäsitlust toetava õpistsenaariumiga milles on palju grupitöid ning luuakse uut teadmust.

Uurimisküsimused

  1. Kas tunni tegevused on planeeritud lähtuvalt sotsiaalkonstruktsionistlikkust õpikäsitlusest ?
  2. Milline on juhendamise osakaalud kogu ajast?
  3. Grupid ja nende moodustamine

Tegutsemine grupis vrs. individuaalne tegutsemine

Analüüsides õpilase personaalset tegutsemist( 28%) vrs (grupi)koostegutsemist( 72%) saame väita, et tunni ülesehitus ei toeta sotsiaalkonstruktsionistlikkust õpikäsitlust.so valdav osa tööst tehti ära personaalselt












Juhendamine

Koguajast 180 minutit kulus umbes 75 minutit tegevustele mis toimusid juhendamise all seega anti õpilastele piisavalt aega iseseisvalt tegeleda materjaliga ning leida sobivaid lahendusi

Grupid ja nende moodustamine

Õpetaja on loonud ühe grupi „klass“ ning jätnud kasutamata luua võimalus väiksemaid gruppe mis tõstaks oluliselt grupi kohesiivsuse taset ning võimaldaks rohkematel ideedel pinnale kerkida.

Juhendajaga koostöös teadmiste loomine

Kaasautorluse taksonoomia arvestab õpistsenaariumis õpilase ja õpetaja interaktsioone digitaalse materjaliga ning jaotab tasemed vastavalt seitsmeks. Kuna stsenaariumile on määratletud vastavad tasemed siis analüüsisin ka kaasautorluse taset.
Tasemeid on kokku kuus:

0. vaatamine (kuulamine, lugemine), ingl consuming (read, view, listen); 
1. märgendamine (annoteerimine, meeldimine), ingl annotating (like, tag, bookmark, comment); 
2. interaktsioon (enesekontrolli test), ingl interacting (select, drag-n-drop, enter the response, take self-test); 
3. esitamine (ülesande esitamine), ingl submitting (send response to teacher for feedback or assessment); 
4. laiendamine (materjali lisamine olemasolevale), ingl expanding (add videos, pages, files); 
5. remiksimine (materjalile uue tähenduse andmine), ingl remixing (change the content, replace some parts, add subtitles); 
6. loomine (uue materjali loomine), ingl creating (compose new content from scratch, re-use some pieces).

Andmete võrdluse tulemusena saab väita, et stsenaarium soodustab paljuski kõrgema taseme teadmise loomist


Lihtsustamaks mudelit liigendasin teadmiste loomise kolme kategooriasse
  • Esimene tase: 1-3
  • Keskmine tase: 4
  • Kõrgem tase 5-6

Andmete summeerimise tulemusena saame väita, et materjal keskendub madalama taseme teadmistele

Kokkuvõte

Vaadeldava stsenaariumi juures on tegemist nõrgalt sotsiaalkonstruktsionistlikkut  õpikäsitlust toetav stsenaariumiga. 

Andmed


Viited


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tänan, Sinuu arvamus läheb mulle korda