2 Seminariks

Avaliku teenistuse koolitusprotsessid ja IKT vahendite kasutamine koolituste läbiviimisel Majandusministeeriumi haldusalas

Sissejuhatus

Eesti avalik sektor on üks suurimaid koolitus tellijaid ( 2010 aastal 5 560 313 EUR’i, Inimeste arv…. -statistika viia vähemalt 3 a perioodile)  ning läbi oma mõjukuse suudaks see mõjutada oluliselt turgu arendama välja sobilikke innovaatilisi õpilahendusi.

Mõjusa infotehnoloogilise toe arendamine eeldab tegevuste järjestamist lähtuvalt protsessiloogikast ning teadmisest milliseid osasid sellest soovitakse automatiseerida, lihtsustada vms. Vähem oluline ei ole teadmine milline on oodatud muudetud toimeprotsess „tänu“ infotehnoloogiale.

Avaliku sektori koolitusprotsessi ohjab ühelt poolt avaliku teenistuse seadus ja teisalt töölepingu seadus mis sätestavad ameti juhtide kohustused arendada oma töötajaid. Need raamdokumendid loovad üheltpoolt vajaliku raamistiku mõjusa koolitusprotsessi toimeks sh selle infotehnoloogilise toe arendamiseks.

Töötajate arenguprotsess saab aluse alati ettevõtte või asutuse eesmärkidest ja tegevustest(protsessidest) ning seeläbi saab määratleda millised on vajalikud kompetentsid ja teha vajalik cap analüüs mis tooks välja soovitud ning olemasoleva kompetentsi vajaduse mis siis ongi arenguvajadus.

Probleem

2011 aastal viis Praxis koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga läbi uuringu „Avaliku teenistuse koolitussüsteemi ja arenguvajaduste analüüs“ milles käsitles avaliku sektori töötajate koolitamisega seotud teemasid sh e-õppe temaatikat. Uuringu lõppjäreldustes toodi mh välja probleemidena

1. Avaliku teenistuse koolitussüsteemis puuduvad kaasaegsed kõrge kvaliteediga õppematerjalid, e-õppe võimalused on kasutamata.
2. Turul on probleeme teatud valdkondades kvaliteetse koolituse pakkumisega ning paljudel juhtudel asub vajalik oskusteave teistes riigiasutustes.
3. Ametnikele suunatud arendus- ja koolitustegevused on valdavalt asutusekesksed. Asutuste tasandil toimuv koolitustegevus on ebaühtlase kvaliteediga ja reeglina nõrgalt seostatud nii riigi kui terviku kui valitsemisala arendamise vajadustega. Asutuste vaheline koostöö koolituste läbiviimisel ja arendustegevuste kavandamisel on vähelevinud.

Uurimisvaldkond

Riigitöötajate arenguprotsessid, seosed pädevusmudelitega ning kasutatavad tehnoloogiad.

Uuritavad

1. Seadusandlik regulatsioon
1. Seadus
2. Määrus
3. Riigi personali strateegia  - Riigi personalipoliitika valge raamat
2. Asutuste toime mudelid ja sidusdokumendid
1. Strateegiad
2. Koolitus ja arendusjuhendid
3. Eelarved
4. Pakkumiskutsed
5. Koolituse mõju hindamised
6. Koolitusmetoodikad
7. Ameti ja tööjuhendid
3. Kasutatavad tehnoloogiad
1. Õpikeskkonnad

Metoodika

1. Dokumentatsiooni uurimine
2. Äriprotsesside modelleerimine ja võrdlev analüüs
3. Eksperdiintervjuud
4. Poolstruktureeritud intervjuu

Uuritavad asutused

Ametid (Fookus)

1. Lennuamet
2. Maanteeamet
3. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
4. Tarbijakaitseamet
5. Tehnilise Järelevalve Amet
6. Veeteede Amet

Sihtasutused ( võimalusel)

1. EAK (SA Eesti Akrediteerimiskeskus)
2. Eesti Interneti Sihtasutus
3. EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
4. Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus
5. Sihtasutus KredEx
6. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS)
7. Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL

Viited

1. Ametnike koolituse kord
2. Avaliku teenistuse seadus
3. Töölepingu seadus
4. Avaliku teenistuse koolitussüsteemi ja arenguvajaduste analüüs
5. http://www.praxis.ee/tood/programmi-taiskasvanute-tooalane-koolitus-ja-arendustegevused-moju-hindamine/
6. Koolitusmeetodid töökohal
7. E-learning in the workplace
8. http://www.edidaktik.dk/en/
9. A Performance-Oriented Approach to E-Learning in the Workplace
10. Competency - and Process-Driven e-Learning – a Model-Based Approach
11. Innovative Approaches for Learning and Knowledge Sharing
12. Principles for multimedia learning with Richard E. Mayer