kolmapäev, 16. september 2015

Haridus ja tehnoloogia ajas

Haridustehnoloogi roll

Mäletan ähmaselt, et kui mina koolis käisin, oli seal hulganisti töötajaid, kes oma igapäevases töös erinevaid tehnoloogiaid kasutasid.
Kellatädi  - Ilmselt kõige kõlavama nime ja tulemusega ametikoht. Minu vanaisa veidi põlgas teda ja meenutas heldimusega, kuidas tema noorusajal vanahärra kenasti käsikellaga helistades lapsi tundi ja sealt välja ajas.
Õpetaja – Suhteliselt levinud ametikoht, kasutas suurel hulgal erinevaid tehnoloogiaid.
Valdavalt olid klassides tahvlid, mõnes klassis oli aga ka grafoprojektor, millelt siis õpetaja oma kenasti ettevalmistatud lüümikutelt mingeid graafikuid jms näitas, käigust infot lisades. Julgemad ja innovaatilisemad? Teinekord juhtus ka, et kui õpetaja projektori tööle lülitas, siis tuli ekraanile juba mõne asjatundliku õpilase poolt mitte asjakohaselt täiendatud pilt.
Mäletan inglise keele tunnist ka grammofoni, millelt kostuv heli sarnanes Vanuatu lennujaama info teatega kui järjekordne lennuk hilines, aga meie, korralike nõukogude lastena, teadsime, et tähtis ei ole see, mida räägitakse või loetakse, vaid see, mida ei öelda või see, mis pole kirjas ning kribasime selle siis ka kiirelt vihikusse.
Direktor/õppealajuhataja – Nemad panid nurka või andsid joonlauaga üle kukla täpselt samamoodi nagu sada aastat tagasi tegid nende ametivennad. Ilmselt olid tehnoloogiliselt mahajäänud.
Loodan, et olulised tehnoloogilised abimehed minu noorusest said täpselt meenutatud ja nende olulised parameetrid tulevaste põlvede jaoks üles täheldatud. Igatahes on selge, et ei kohanud mina sellist inimest nagu haridustehnoloog, samuti ei unistanud öösel enne magama jäämist - vot tahan saada metsavahiks või haridustehnoloogiks.

Minu pikavõitu sissejuhatus tähendab üldjuhul seda, et äkki keegi kaugemale ei viitsi väga lugeda ja reflekteerib siinkohal teksti ära …..

/Tegid juba/





ega enam põnevamaks ei lähe….




/kommenteeri siis juba/


Enne kui läheneda teemale veidi teistmoodi, siis meenutan mõned levinud käsitlused. Äriettevõttes haridusteemasid käsitledes liigub tavapärane mõte järgmistele märksõnadele:
  • Koolitused
  • Oskused
  • Baas ja  eriharidus
  • Personaliosakond 
  • ....

Tehnoloogiast rääkides käsitletakse üldjuhul „rauda“, mis avitab töötajat tööde teostamisel või klienti ettevõttega suhtestumisel.

Kokkuvõtlikult mõtlen, et haridustehnoloogi roll koolis sarnaneb minu nägemuses veidi kvaliteedijuhi rolliga äriettevõttes elik ta peab:

  • Toetama protsessiomanikke nende eesmärkide saavutamisel.
  • Algatama ja juhtima strateegilisi arendusprojekte.
  • Analüüsima protsessi toimivust ja pakkuma välja töökorralduslikke lahendusi tööprotsessi mõjusamaks ja tõhusamaks muutmiseks.
  • Kontrollima nõuete täitmist ja lahendama mittevastavusi.
  • Olema kursis parimate praktikatega tegevusalal jne



Haridustehnoloogi väljakutse

Leian, et täna on ettevõtete kõige suurem väljakutse murda välja mõtterutiinist, milles töötaja tuleb vahetavahel saata koolitustele, sest nii on kombeks ja eelarves on ju raha ka – kui on! Õppimine ja õpetamine ettevõttes peaks saama hoopis laiema/sisulisema tähenduse.

·         Õpetamine läbi ärimudeli innovatsiooni

Kuidas on muutunud ärikeskkond > Kuidas näeb välja minu uus äriprotsess > Milliseid uusi oskusi ma nende tegevuste teostamiseks vajan > Kas mul on vajalikud inimesed > Kuidas ma õpetan inimestele uusi oskusi > Kas tulemused on saavutatud > Kuidas on muutunud ärikeskkond.

·         Õppimine läbi töötaja

Mis on minu ettevõtte eesmärk > Kuidas mina panustan väärtusloomesse > Milliseid uusi oskusi ma sisemiseks arenguks vajan > Kus ma õpin > Kuidas tõendan uute oskuste rakendamist > Kas ma saan uusi oskusi rakendada kusagil mujal tulemuslikumalt.

·         Õppimine kui ettevõtte jätkusuutlikus kui arengu tagatis

Milline on protsessis tekkiv teadmine > Milline teadmine vajab säilitamist > Kes on teadmiste allikad > Kuidas talletada tekkinud teadmist > Kuidas jagada teadmist > Mmilline on uus tekkinud teadmine.

1 000 000 euro küsimuseks on kuidas tehnoloogia saab neid vajadusi mõjusamalt avitada

Lisalugemist



4 kommentaari:

  1. test kas kommentari feed töötab

    VastaKustuta
  2. Võrdled siin haridustehnoloogi kvaliteedijuhiga. Mina aga kuulsin täna, et minu asendajaks koolis saab sotsiaalpedagoog ja ma ei olnud osanud paremat varianti lootagi. Minu arvates meenutab "sissejuhatus arvutiõpetusse põhikooli moodi" ikka kohe hirmsal kombel käitumis- ja kriminaalkoodeksi segu ning seda põhjendatult. See on lihtsalt uskumatu, milliste inetuste peale võivad armsad lapsukesed (enamasti poisid) arvutiklassis tulla.
    Niisiis võrdlen ma haridustehnoloogi sotsiaalpedagoogiga.
    Kellega teda veel võiks võrrelda? Õppealajuhatajaga? Direktoriga?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Päris huvitav so vaatasin järgi mis peitub selle ametinimetuse taga - "töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja
      toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine" via kutsekoda.ee Mõeldes haridustehnoloogi rolli peale koolis siis me ju tõmbasime väga terava joone vahele so HT tegeles õpetajatega aga mitte lastega?

      Kustuta
  3. Doktorantuuris ka TLÜs tegeleti kuidas teadmust kiiremini edasi anda (shortcuttide otsimine). Uue tõõtaja puhul tuleb ju vanal talle anda üle 1 kuuga kogu asi. Kuidas teie firmas selline teadmuse ülekandmine toimub või mis süsteemid selleks on loodud. Mina võrdleks HT tööd pigem personaliosakonna koolitusjuhi omaga.

    HT ei anna enamasti kvaliteedimärki välja, sest tal puuduvad õppetöökohased oskused, mis on spetsialistil. Osades koolides on küll pädevad inimesed, kuid kui räägime tavalistest HTdest ja tema tegemistest, siis on tegemist on ainult digipädevusega ja e-õppega, siis see on ainult üks kõikidest muudest oskustest ja õpetamise võimalustest. Muidugi kui asja ei süvene, siis saab sellele külge maalida ka igasuguseid muid asju... enamasti on selle mõtteviisi taga, et digi muudab maailmas miskit. Selleks peavad muutuma aga mõõtmisvahendid ja eesmärgid.. digi annab enam kättesaadavust, vb. natuke enam struktuuri. Oskamatu kasutus tekitab aga palju müra, segadust ja info üleküllust.

    Sama hästi osades koolides juhib It juht kooli, sest teised on digimaailmast nii oimetuks löödud, et ei suuda õppejuht teha oma tööd ja direktor oma ja õpetajatest rääkimata. Tegelikkuses vb peaks arutama üldse mingeid õppimise põhialuseid ja väärtuseid, milles pole mittemiskit tegemist digiga.. (vähemasti mina olen sinna oma teekonnaga nüüd jõudnud). Muidugi kui õpetamise eesmärk oleks kulbiga kallata ja siis pidavust kontrollida.. siis oleks meil see kool ikka üks õnnetui koht..

    VastaKustuta

Tänan, Sinuu arvamus läheb mulle korda